Halong Bay

Tervus

Eile hommikul jõudsime siis pärast mitme tunnist bussis loksumist Halong Baysse. Alguses nagu ei saanud arugi, et tegu võiks olla mõne maailma ime või UNESCO pärandiga. Mis siis ikka. Hüppasime seltskonnaga esiotsa väikesesse kalapaati, mis viis meid juba edasi suurema laevani. Võite muidugi ette kujutada, et brošüüridest on siin asi kaugel. No kas just kaugel, aga ütleme, et need pildid brošüüridesse on tehtud kindlasti oma 15 aastat tagasi J Õnneks me sellest end häirida ei lase niiet seadsime end mõnuga kajutisse sisse.

Naerma ajas see kohalik asja ajamine ja tuuri korraldamine. Ilmselt mõtlete, et valitses täielik kaos? Oh ei – kõik oli sekundi pealt planeeritud! Kell 12:15 läheme koopasse, kell 13:00 väljume koopast. Kell 13:10 puhkame, 13:30 on lõuna, 14:00 on ilusad vaated ülevalt tekilt ja taking Pictures. Kell 15:00 on happy hour jne jne. Iga minut meie puhkusest oli piinlikult planeeritud ja sekundimurdosaga välja mõõdetud. Ringlesid naljad, et enese teadmata oleme liitunud Vietnami sõjaväega?

Halong Bay

Kõigepealt põrutasimegi siis ühte koopasse – ilus suur koobas oli, mis siin öelda. Kohalikud nägid igas kivis kas lõvi, mõnd muud looma või peamiselt paljast naist. Meile jäi see üsna arusaamatuks, neil peab ikka päris hea kujutlusvõime olema. Selleks hetkeks veel piltidelt tuntud Halong Bayd ei olnud näinud, kuigi olime ka juba parajalt ringi tuuritanud. Siis aga kui saabus kätte 14:00 ilusad vaated tekilt, siis nii õnneks ka oli. Saime näha seda täitsa päris Halong Bayd.

Muidugi kristallsinisest veest on asjad kaugel (ja päikselisest ilmast ka, aga see pole muidugi nende teha), kuid hea on, et vähemalt neid kaljusid pole nad juurde photoshoppinud ega kõrgemaks kujundanud, kõik oli nii nagu pildil J

Halong Bay

Halong Bay

Saime siin igasugustega tuttavaks ja tore oli. Õhtul püüdsime lambivalgel kalmaare püüda, kuid tundub, et need on sama targad nagu Uhtjärve haugid, kes juba teavad end mitte kätte anda. Umbes kaks tundi tiirutasid meie laeva ümber neli kalmaari, kel ilmselt polnud mõtteski meie konksu otsa hakata. Vähemalt lõbus oli J

Vanim ujuv küla Vietnamis

Hommikul oli range äratus kell 07:00 ja 07:30 (ning mitte sekunditki hiljem!!!) läksime kayakiga sõitma. Sõudsime end lähedal asuvasse ujuvasse külla, kus saime lähemalt vaadata kohalike askeldusi austri kasvatamisel ja püüdmisel.

sõber

Meie majutus

Seejärel jätsime osa grupist maha ning tulime ühtede kanadalastega Cat Ba saarele, mis nägi välja justkui Jurassic Park filmis! Täielik metsistunud džungel, kuid samas nii nii ilus. Sõitsime siit küll üsna kiiresti läbi, et jõuda juba Monkey Islandile, kus veedame ka tänase öö.

Monkey Island on selline pisike kaljusaar teste kaljude vahel. Oma nime on ta saanud loomulikult siin pesitsevate ahvide poolest. Täna pärastlõunal ronisime ka üle mäe, mööda tõsiselt nurgelisi ja soonelisi kivisid, ei mingit teerada, et neid ahve näha. Õnnestus! Isegi Taago pääses seekord ahvide käest puhta nahaga J

Vaade meie bungalowst

Taago tervitab

Nüüd lihtsalt relaxime oma mõnusa bungalow rõdul, vaatame merd ja kirjutame blogi. Kahjuks on küll ilm natuke jahedamapoolne, oleme ju ikkagi põhjas. See eest naudime lainete loksumist ja vaikust ning võtame mõnuga J Homme juba tagasi Hanoisse, kus tuututamisel lõppu ei tule… Kui te seda blogi nüüd lugesite, siis lugege veel ja hingega, sest selle üles panemine võttis tunde!

Kallid

Meie kaks