Algatuseks, me oleme ära hellitatud - 15 dollarit öö eest kaheses toas on ilmselgelt liiga palju. Ja mis mõttes tuleb maksta 2,5 eurot kokteili eest või 0.48 senti poes õlle eest? Seda on ilmselgelt liiga palju!!!Vaadates neid numbreid eurodes, siis päris ei kujuta ette kuidas me Eestis peame hakkama saama :)
Mis me siis teinud oleme? Võtsime tuuri DMZ tsooni, ehk siis demilitarized zone. Huvitav on lugeda netist, mida n-ö ameerika allikad kirjutavad ning mida siis tuuril räägitakse. Numbrid erinevad oluliselt. Nt netis kirjutas kuskil, et siia piirkonda (põhja-lõuna piiri lähedale) lasti umbes 9000 tonni pomme. Meie giid rääkis aga 7 miljonist tonnist. Võta siis kinni, kus on tõde?
Vinh Moci tunnelite üks laiemaid osasid |
Kõigepealt olid tunnelid kõigest 10m sügavused, ameeriklased aga leiutasid pommid, mis olid võimalised nii sügavale tungima ja seega kaevati tunnelid lõpuks 30m sügavusele.
Kokkuvõttes oleksime tahtnud tunnelites rohkem ringi rännata ja rohkem nende elust kuulda, kuid meile anti kuskil ainult tunnike. Mis siis ikka, vähemalt nägime ära. Ja ausaltöeldes paneb mõtlema küll, et jube kuidas need inimesed nii 6 aastat elasid... Ise vingume oma hallitanud korteri üle :)
Hue tsitadell |
Hue tsitadelli üks väravastest |
Ööseks läksime bussi. Kui kedagi lähemalt huvitab, milline see bussisõit välja näeb, siis võite vaadata seda lõiku, alates 1.30 minutist. Siis peaksite päris hea ülevaate saama. Üllatavalt kombel möödus öö üsna kiirelt. Meie ümber olid mingid kohalikud, kes kell 5 hommikul otsustasid, et nemad enam magada ei viitsi ja seega ei peaks magama enam ka mitte ükski teine inimene bussis. Nad laterdasid ja naersid nii kõvasti, et kui üks kohalik neile märkuse tegi, siis nad lihtsalt ei kuulnud seda.
Lisaks toitis üks ema oma 1,5 aastast last konstantselt rinnaga. Kutt ise mängis samal ajal nutitelefoniga. Sai üks rind tühjaks tõmmati teine letti. Samal ajal sama pere teine laps kuulas telefonist mingit kohalikku diskot.
Ühesõnaga äärmiselt fun.
Samas öösel sai ikkagi täitsa hästi magada, mingil hetkel väsisid kõik ära ja siis oli rahu majas. Hommikul kell 6:30 jõudsime Hanoisse. Pealinn! Üllatavalt (või isegi mitte üllatavalt) on siin rahulikum kui Saigonis (Saigonis elab 600 000 inimest rohkem). Hommikul ei vaevunud me isegi kohe hotelli jooksmast vaid käisime kohe järve ääres, et vaadata kuidas kohalikud Tai Chid harjutavad.
Naljakas oli vaadata, kuidas kohalikud oma boomboxi välja võtavad, alguses tantsivad kahekesti ning siis järsku on terve kari ümber.
Presidendi palee |
Ho Chi Minhi muuseum |
Ho Chi Minhi mausoleum, lootose õie kujuline??? |
Õhtul veetsime mõnusalt aega mereande gillides ning homme sõidame Halong Baysse. Otsustasime võtta kolme päevase kruiisi, niiet guugeldage - teil hakkab kade, kui ägedas piirkonnas me asume. Suure tõenäosusega meil seal paadi peal netti ka pole niiet kohtume juba siis kui meil nett jälle olemas :)
Kallid
Meie kaks
No comments:
Post a Comment