Hoi An ja My Son

Tsau!

Mõnusalt välja maganud alustasime Hoi Ani avastamist. Haarasime hotellist rattad ja läksime liikluses kätt valgeks tegema. Esialgu olime päris krampis seal rollerite ja inimeste keskel oma ratastega, kuid lõpuks hakkasime asjast ikka sotti saama :)

Hoi An on äärmiselt maaliline linnake. Hiina stiilis küll, ehk siis päris Vietnami siin nii ehedal kujul ei ole, aga linn ise on imeline. Terve vanalinn on ka UNESCO kaitse all, eks see räägib juba enda eest.

Vanalinn

Palju väikeseid poekeseid ja põlve otsas restorane. Saime meiegi ühes sealses hommikusööki. Igas piirkonnas pakutakse midagi erinevat ning nii vehkisime ka meie seal kätega, et näete, seda mida nemad söövad. Inimesed kõik jube sõbralikud, noored saavad käte vehkimisest paremini aru kui vanemad ja nemad siis aitavad meie vehkimist tõlkida.
Samas kohas avaldasime soovi ka midagi juua saada, kuid teenindajat hetkel ei olnud. Sellepeale andis meie kõrval istuv tüdruk oma joogi meile. Me siis mõtlesime, et nojah, maksame siis selle eest pärast ja elu ilus, aga tüdruk keelas teenindajal meilt selle eest raha võtta, et tema ju kinkis selle joogi! Vot sulle siis :)

Tänavatel proovisime muidugi igasuguseid maiustusi veel - siin keskosas praetakse asju üsna hoolega, mis on meie jaoks juba täiesti arusaamatu nähtus. Katsume harjuda :)

Turg

Veel on siin ka vägev turg, kus kohalikud oma kaupa teevad, passionid (või siis grenadillid eesti keeles eksole :) ) on nii suured nagu meie vanaemade kõige paremad õunad! Muidugi leiab veel turult ka kõike muud, mida ehku peale lihtsalt proovida tuleb. Turul saab muidugi ka kaubelda, teinekord ka neljakordse hinnaalanduseni. Kauplemisega üldjoontes siin kahtlased lood. Mõnikord saab, mõnikord ei saa - peab tunnetama, kas on selleks õige aeg ja koht.

Kõndisime tegelikult lihtsalt päeva linnas maha, nautisime elu-olu! Kuna see linn siin on nii maaliline, siis see kohe kutsub puhkama ja seda me siis ka tegime. Käisime siin-seal templites, vanades elamutes ja tuiasime niisama ringi.

Õhtusöögiks muidugi jälle värsket kala :) Sellise eluga harju või ära.

Õhtune vanalinn

Kuulus Jaapani sild

My Son

Tänane hommik halgas meil üpris vara. Äratuskell helises juba kell neli. Me oleme kultuursed! Ostsime siit päikesetõusu tuuri lähedal asuvatesse My Son templitesse. Äärmiselt mõnus jalutuskäik hommikul kell 6 templi aladel, kõik udune ja kuskilt paistavad vaikselt juba mõned päikesekiired. Täielik vaikus ja vaid mõned üksikud turistid - täiesti hämmastav vaatepilt võrreldes tavapärase Vietnamiga.

My Son

My Son

My Son

My Son

My Son

Õhtul jalutasime jälle vanalinnas ja nautisime kohalikku melu ning proovisime krabi (äärmiselt hõrk ning mahlane). Üritasime leida endale ka bussipileteid siit Huesse (kõigest 120.-) aga nad oskavad juba raha teha! Kohalikku bussijaama ei taha keegi kätte juhatada ja pakuvad ainult turistikaid busse 5-15 dollari eest nägu. Isegi need, kes juhatavad bussijaama ütlevad, et pühad on ja pilet maksab 8 dollarit. Meie muidugi sellist asja ei kannata, kuna Nha Trangist Qui Nhoni sõites maksime midagi 5 euri kanti. Kokkuvõttes ei saanudki teada, kas siis ka kohalikud nii palju maksavad?

Otsustasime siis võtta ette hoopis seikluse - rentisime motorolleri! Niiet homme hommikul istume pukki, kotid jätame siia maha ja hakkame Hue poole sõitma. Tee peal vaatame veel Marble Mountainsit (miskised koobastega mäed, eks ole paista :D ), külastame DaNangi ning lõpuks siis Huesse. Sinna tullakse tsiklitele järgi ja tuuakse ära meie pagas. Ehk siis homme läheme liiklusesse! :)
Tuleb põnev päev ning eks homme räägime juba kuidas siin liikluses läks :)

Kallid
Meie kaks