Nagu filmis |
Meie hommik algas õnnelikult kell 11:15, kui Johanna end üles ehmatas, et kell nii palju. Mõtlesime ju, et meie ikka nii kaua ei maga, kodus üle 9 ei saa kunagi kätte. Reisist aga selline väsimus et hoopis nii läks. Muidugi siis olime paugust püsti ja 10 minutiga toast väljas.
Seiklesime siis ja otsisime endale hommikusööki - leidsime. Klassiklaine Pho supp. See on selline riisinuudli supp kas veise või kanaga. Sinna sisse pead endale ise panema igasuguseid värskeid maitseaineid, mida me veel ei ole suutnud täpselt lõhna järgi tuvastada. Käisid igasugu mõtted estragonist koriandrini. Igatahes ladusime endale kõik supi sisse ja hakkasime aga sööma. Väga hea oli! Kuna me sõime hommikust kell 12 ei olnud kellegi pealt maha viksida, et kuidas seda siis süüa. Hiinas lüristatakse küll vedelikku peale, kas ka siin?
Pho supp |
Igatahes lüristasime selle vedeliku ka veel otsa ära ja vaatamata sellele, et ta tundus rasvane oli ta tegelikult üsna lahja. Kogu see supp oli üsna lahja, mõne tunni möödudes tundsid juba, et võiks nagu veel midagi suhu pista.
Rolleriparadiis |
Suhu pistmiseks asju muidugi jätkub - tänavalt leiab kõike! Nii õhukesi riisipannkooke, mis tundmatute asjadega ära küpsetatakse ja mis maitsevad üsna hääd, kui igasuguseid nuudlirooge, kevadrulle, lihavardaid ja muid plönne. Me muidugi risti ette ei löö ja proovime kõike :)
Riisipannkook |
Nii on |
Käisime siis ka Vietnami kõige kuulsamas sõjamuuseumis - ausalt öeldes, jube oli! Jah, Vietnamis on kommunistlik valitsus ja see lugu on ühekülgselt räägitud, kuid kui on kirjas nii ameeriklaste lood ja ülestunnistused ning vietnamlaste jutustused, siis ju nii on. Lisaks veel pildid! Jubedad pildid poolikutest meestest, laipadega poseerivatest ameeriklastest ja Agent Orange´i mõjul väärastunud lastest. Selline julmus, et kohutav - natuke paneb selle ameerika idealismi peale ikka mõtlema. Muidugi tead ju, et kõik ei ole nii ilus, aga kuidagi ei taha selle peale mõelda, enne kui see sulle otse nina alla topitakse, siis ei jää muud üle.
Presidendipalee |
Sattusime ka ühele uue aasta festivalile, piletiga ja puha. Suur lava oli üles seatud esinejate tarbeks, muusika üürgas ja rahvas sagis lettide vahelt ringi. Sealt sai osta endale igasugu nänni, kujukesi, kristalle ja mida kõike veel. Ühtlasi oli ka miskine lillede-puude-kujude näitus.
Hiina uus aasta tundub siin vägev värk olema, kuna terve linn on dekoreeritud uue aasta kirjadega. Pidu peetakse kolm päeva ja puhkust lausa 10. Nii et nii mõningad restod, pangad ja poed on selleks ajaks uksed kinni pannud.
Õhtuks potsatasime maha tänavagrilli, kus leti peal olid valikus igasugused lihavardad ja mereannid - ise valid välja ja tüüp grillil kohe teeb. Nii saime siis maitsta hiidkrevetti ja kaheksajalga ja erisugust liha. Kuidas hind oli? No kaheksajalg maksis umbes 3,5.- niiet me võiks ka odavamalt hakkama saada, aga natuke tahaks ju nautida ka :)
Hindamis süsteem on siin üldse imeline - münte pole me veel näinud, neid vist polegi? Kõige väiksem raha on 5000 dongi, kuid ega selle eest eriti midagi ei saa.. juba pudel vett tänaval on 6000 dongi (huvitav, peaks 10 000 dongiga vett ostma, kas siis tuleb kuskilt mõni münt... peab proovima). poodides on hinnad üldjuhul kirjas kahtemoodi, kas on ilusti kõik nullid välja laotud või on kirjutatud ainult nt 60. See siis peaks muidugi tähendama 60 000.-, eriti keeruliseks läheb asi siis kui on nii üht kui teistmoodi. Üldjuhul võid arvestada et ega alla 10 000 dongi naljalt ükski asi ei maksa niiet kui on kirjas ainult 60, võid sinna julgelt nulle otsa laduda :)
Nii ta meil läheb! Vaikselt harjume ja harjutame! Homme jätame juba Saigoni seljataha, et minna Nha Trangi, pikk päev bussis ja meri ning rand siit me tuleme!
Päikest teile!
Meie kaks
No comments:
Post a Comment